Sõin ühes kohvikus mõned kuud tagasi ühe kardemonisaia ning pärast seda on suur isu olnud seda ka ise teha... Paraku see on sedamoodi hõrgutis, mis lastele väga ei maitse - tänu sellele aga jääb nii suurtele rohkem. Lastele teen tavaliselt kaneelisaiu, Nami-Nami retsepti järgi.Ühel korral tegelikult juba otsisingi interneti avarustest kardemonikeerdude retsepti üles ning leidsin ka - blogis "Maitse asi", postitusest nimega Kardemonisaiad Café More'i moodi :)
Sealt ma siis nüüd kavatsengi selle endale siia ümber kirjutada, et ei peaks enam uuesti netiavarustest teda jahtima. Ehkki seegi tegevus on tore ja siis võib jälle midagi uut leida:
TAINAS:
500 ml piima
50 g pärmi
1 tl soola
1,5 dl suhkrut
1 kg jahu
180 pehmet võid (võib-olla seda kogust proovin vähendada)...
TÄIDIS:
170 g võid
180 g suhkrut (u 2 dl)
2 spl kardemoni (või kaneeli)
Minu mälestus esimesest tegemise korrast oli see, et saiad tulid ikka parajalt rasvased ;) - ometigi näevad Maitse asi -blogis saiad väga head välja ja ei tundu sellised... Igatahes proovin nüüd taina sisse panna veidi vähem võid ning ehk siis täidisesse minev kogus käitub natuke teistmoodi. Muidu tundus, et täidist sulas väga palju lihtsalt pabervormi sisse (seda on hea kasutada, sest siis jällegi tulevad saiad pehmemad, mitte ei kuiva liiga ära). Parim variant oligi see kui saiad sai veel lisaks pabervormidele suures muffinivormis küpsetatud, siis jäid ka hea kujuga, mitte ei vajunud liiga laiali.
Teine kord katsetan ka ilmselt seda täidist koos Nami-Nami kaneelisaiade tainaga, kus on vähem rasvainet kasutatud, samas on küll ka taina kogus üldse veidi väiksem. Kaneelisaiade tegemisel on see olnud väga kiiduväärt retsept, panen sellegi igaks petteks siia:
NAMI-NAMI KANEELIRULLIDE TAINAS:
50 g pärmi
0,5 dl käesooja vett
3 dl piima
0,5 tl soola
1 dl suhkrut
1 tl (uhmris purustatud) kardemoni
10-11 dl jahu
100 g võid
TÄIDIS:
100 g võid
1 dl suhkrut
0,5 spl kaneeli (seda läheb minul kindlasti rohkem)
Seekord tegin kardemonikeerdusid siiski enam-vähem selle esimese retsepti järgi. Ainult rasvainet panin vähem, ehk u 100 g võid, mis laual pehmeks läinud (tavaliselt pole mul meeles seda õigel ajal välja tõsta) ning u. 40-50 grammi margariini. Jahust umbes kolmandiku panin grahamjahu. Tavaliselt mul küll siis nii hästi tainas ei kerki, aga vähemalt on hea meel, et veidigi tervislikum variant ;)
See on huvitav et kui võileiva peale ma margariini ei suudaks panna, pigem sööksin siis kasvõi paljalt leiba siis küpsetistes olen margariini maitsega harjunud. Maavanaema kasutas alati margariini, vähemalt taina sees ja nii teen ma vahel ise ka. Taina vahele määrimiseks olen aga ikka võid kasutanud, seal nagu ilma selleta ei saa...
Vanaemalt on ka see, et tema alati sulatas pärmi kõigepealt suhkruga-soolaga üles, tänapäeval sageli soovitatakse pärm vedeliku sisse murendada, mis minu arvates on palju töömahukam. Ja ka see nipp on vanaemalt, et jahuga saab ilusti tainanõu ja käed puhtaks. Pärast taina valmissõtkumist ja enne selle kerkimapanekut hõõrun tainakausi seintelt ja kätelt taina jahuga lahti. Nii pole pärast ka vaja pesukäsna ära visata kuna tainast kaussi pestes see tavaliselt enam puhtaks ei lähe.
See aeg kui tainas kerkib, peab aga hoolega jälgima, et sealt liiga palju maitsmas ei käi ;) Ei teagi, võib-olla on seegi lihtsalt lapsepõlvest jäänud komme, sest ega toores pärmitainas ju üle mõistuse maitsev pole. Vähemalt need kaks tainast siin on heas mõttes üsna tavalised, pole ka liiga magusad.
Selleks tuleb lahtirullitud tainale määrida täidis ning seejärel tainas pooleks kokku panna. Siis võib hakata sellest sobivaid ribasid lõikama...
Kuigi varem mainitud kodulehel on antud täpsed mõõdud, kuidas võiks tainast lõigata, on kõige parem lõpuks ikkagi oma silma järgi seda sättida. Esimesel korral, proovides antud mõõtude järgi teha (4-sentimeetrised ribad, mis tuli pooleks lõigata, kuid mitte lõpuni(!) ja siis keerutada ning saiaks sättida - esmalt üks, siis teine riba), tulid mul väga suured saiad, mis ei tahtnud kuidagi vormidesse ära mahtuda. Ja muidugi kippusid nad siis ka liiga laiali vajuma. Sel korral usaldasin silma ning oli palju lihtsam. Samuti teeb asja lihtsamaks kui taigen rullida kahes jaos, muidu peaks küll väga suur köögilaud varuks olema.Pigem silma järgi muffinivormidesse paraja suurusega saiu vormides tuli mul neid 35 ehk peaaegu 3 muffinipannitäit (see oli see taigna nokkimine, et üks sai puudu jäi ;)....
Ja lõpuks ei muud kui "Bon appetit!"... Kõiki saiu me tavaliselt siiski kohe ära ei söö. Kui just parajasti külalisi pole, läheb suur osa neist kohe pärast jahtumist sügavkülma, kust neid on hea mugav võtta ja 50-kraadises ahjus üles soojendada. Nii on ka ootamatutele külalistele kerge vaevaga värsked saiakesed kiiresti olemas :)
