Jõulumandlid

Meie peres on mõneti üllatuslikult jõulumandlid olnud suur hitt - pea alati Olde Hansa kärust mööda minnes nõutakse neid :) Muidu lastele väga ei tundu meeldivat vürtsikamad toidud aga need mandlid on mõlema lemmikud.

Olen mõnel korral ka ise kodus proovinud neid teha aga kahjuks pole retsepti alati üles märkinud... Nüüd jälle otsisin netist mõnda viidet sellele ja leidsin kokkama.ee lehelt Ragne retsepti, mida just hetkel proovin (mandlid on juba ahjus!). Mul on tunne, et eelmine retsept, mida kasutasin, võis ehk olla lihtsalt piparkoogimaitseainega ning minu jaoks tulemus Olde Hansa mandlite mõõtu päris välja ei andnud, ehkki oli täiesti tarbitav ;)

Ragne retsept on siis selline:

MAGUSALT RÖSTITUD MANDLID

1 dl suhkrut (kasutasin pruuni)
1 tl jahvatatud kaneeli
1 tl piparkoogimaitseainet
0,5 tl jahvatatud nelki
0,5 tl muskaatpähklit
0,5 tl kardemoni
0,5 tl soola
1 munavalge
1,5 spl vett
300 g terveid mandleid (mina panin rohkem natuke)

KATE (lisada pärast ahjust võtmist):
1 tl kaneeli
2 tl kakaod
2 tl suhkrut

Sega kausis suhkur, sool ja maitseained, lisa kergelt klopitud munavalge ja vesi. Lisa mandlid ja sega nii, et mandlid on ühtlaselt suhkruseguga kaetud. Tõsta mandlid küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja rösti 175-kraadises kuumuses 30-45 minutit kuni nad on krõbedad ja kergelt pruunistunud. Sega mandleid kohe küpsetamise alguses paar korda, et need küpsetuspaber külge kinni ei hakkaks ning keera paar korda ka küpsetamise ajal.

Kate raputa mandlitele pärast ahjust võtmist ning sega korralikult, siis lase jahtuda.

....................

Nii. Ahjust tulnud!
Aga praegu vähemalt tundub, et pettumus minu jaoks.
Mul on tunne, et vist oleks pidanud ikkagi tavalist suhkrut kasutama, sest pruun sulab aeglasemalt ja seetõttu võib-olla haakub mandlitega kehvemini. Samuti oleksin võinud kuumad mandlid kusagile mujale ümber kallata ning seejärel valada peale kattematerjali. Praegu kleepus minu arvates suurem osa kattest lihtsalt küpsetuspaberi külge, mitte mandlite külge, tundus mulle...

Nii et olen jälle tsipa targemaks saanud ehk ;) - järgmisel korral proovin teistmoodi. Ning lisan maitseaineid vist veidi julgemalt (kuigi ka praegu ei pannud triiki vaid pigem kuhjaga lusikatäisi), mulle jäid need praegu liiga tuimaks.

Oot... SIBULAPIRUKAS?!

Jah, sibulapirukas.

See tore tegemine sai mulle tuttavaks minu õpinguaastatel Soomes. Ma ei tea, et ma kunagi eriline sibulafänn oleks olnud aga see pirukas on lahe, küll veidi nutma ajav oma valmistusfaasis, aga kui kasutada suuri salatisibulaid nagu ma viimati tegin siis ei jagu nuttu kuigi kauaks...

Mina alustangi tegelikult sibulate hakkimisest, siis saab pehmeks-klaasjaks kuumutatud sibulamassi jätta veidikeseks jahtuma ja asuda taignategemise juurde.

TAINAS:
u. 100-110 g võid või margariini (kui panna rohkem, tundub, et tuleb lisada ka jahupoolt rohkem)
1 dl jahu
1 dl täisterajahu
1 dl kaerahelbeid (või varieerida oma äranägemise järele - näit 1 dl täisterajahu, 1 dl kaerakliisid, 1 dl kaerahelbeid, võib panna ka näiteks mandlijahu vms)
veidi hapukoort (maitse järgi võib lisada soola kuid ilma saab ka)

Jahud hakkida-näppida rasvainega purutaoliseks, lisada veidi hapukoort. Suru tainas määritud vormi (võib olla 26cm ümmargune, või suurem kandiline - siis jääb tainast põhjaks lihtsalt õhemalt). - Hilisem märkus: kui teha veidi suuremasse kandilisse vormi, on mõistlik siiski teha tainast näiteks 4,5 dl jahudega (rasvainet u 130-140g), sest muidu saab vormi põhja kaetud, ent piruka servadeks ei jää suurt midagi... Aga ka algse kogusega saab hakkama - kui õhuke, suuremate servadeta põhi sobib.

TÄIDIS:
3-6 suuremat või keskmist sibulat või asenda osa porruga
võid, õli
3 muna
0,5-1,5 dl hapukoort, silma järgi
u 200 gr juustu
soola, pipart, tüümiani, muskaatpähklit

Haki 3 suurt või oma silma järgi väiksemaid (näit 6) sibulaid ribadeks (võid osa sibulast soovi korral asendada porrulauguga), hauta pannil natukese õli või võiga kuldseks, lase veidi jahtuda. Lisa 3 muna, silma järgi hapukoort (0,5-1,5 dl), veidi riivjuustu. Maitsesta soola, pipra, tüümiani või riivitud muskaatpähkliga. Kalla segu taignale, riputa peale veel riivjuustu. Küpseta 175-200 kraadises ahjus umbes 30 minutit, kuni pirukas saab kuldse jume.
Naudi soojalt koos salatiga.

Nojah.... Peab ütlema, et mul oli kindlalt plaanis ka fotosid teha aga suurem osa pirukast sai enne ära tarbitud kui pildistamiseni jõudsin. Ehk siis mõni teine kord ;) Aga retsepti riputan ikkagi praegu üles, et oleks teinekord endalgi netist kättesaadav. Algne retsept on ühest soomekeelsest õhemast retseptiraamatust nimega Kotilieden parhaat piirakat (Yhtyneet Kuvalehdet, 1991). Selles väljaandes on veel mitmeid häid retsepte, mis aja jooksul minu lemmikud on olnud, neist siis mõni teine kord. Enda piruka olen kokku sättinud kahe retsepti põhjal, milleks on eelmainitud väljaande 50. leheküljelt Kotoinen sipulipiirakka ja Nuutajärven sipulipiirakka.

Huvilistele head katsetamist - soovitan soojalt!



P.S. Siit lõpuks ka üks pilt - pirukas (kui teda veel on järele jäänud) sobib suurepäraselt ka järgmisel päeval soojendamiseks :)

Pulgakoogid!

Sügisel kui meil tänu ühe pereliikme sünnipäevale toimus kodus tohutu möll, oli mul tegelikult plaan meisterdada selle vahva külaliste seltskonnaga uudseid pulgakooke! Valmistasin kõik ette kuid sünnipäev veeres üle meie kodu nagu paras maru ning saime vaevu-vaevu hakkama teise planeeritud meisterdamisega, milleks oli tasside maalimine. Pulgakoogid said lõpuks valmis meisterdatud veidi hiljem, üheks teiseks sünnipäevaks.

Eelmisel neljapäeval aga vupsas pulgakoogi-idee uuesti esile ning selgus, et tegelikult pole kiireks ja väikeseks meisterdamiseks üldse vaja väga põhjalikke ettevalmistusi. Poes oli olnud soodushinnaga pakkumisel mõnusat keeksipulbrit, mis samal õhtul sai keeksiks küpsetatud. Järgmisel päeval tuli vaid paar keeksiviilu ära pudistada ja napi hapukoorega segada ning pulgakoogipallid saidki juba valmis vormitud.


Retseptides soovitatakse küpsetatud biskviidil jätta puru sisse pudistamata ääretükid, mis on kõvemad. Meie kodune keeks oli järgmisel päeval aga nii parajalt mure ja pehme, et pudistasime ka ääred koogitaigna sisse. Pealegi kuna teadsime, et kõik see hea saab kohe ka tegijate poolt ära söödud, ei seganud need kergelt pruunistunud osakesed taigna sees, kahju oleks olnud neid panemata jätta ning maitses küll miski ei seganud.

Pallikesed läksid 15 minutiks sügavkülma (kui kiiret pole, soovitatakse kasutada kindlasti tavalist külmkappi), siis shokolaadi kastetud pulkade otsa, ettevaatlikult tervenisti sulashokolaadi sisse ning kaunistamisele - see kõik käis väga ruttu! Ning söömine omakorda veelgi nobedamalt!

Kunstnikud oma teostega

Ahjaa - omaette tegu on sellega, kuhu paigutada valminud koogid - seekord tegime nii väikese koguse, et saime nad torgata lihtsalt suuremasse suhkrutopsi. Aga retseptis toodud koguse puhul (20 ja rohkem, sõltub pallikeste suurusest) olen kallanud mõne suurema kausi suhkrut täis, see hoiab pulgakoogid kenasti püsti. Tõsi küll, siis peab varuma ehk isegi rohkem kui ühe paki suhkrut, et seda oleks kausi täitmiseks piisavalt.

Et aga oleks olemas ka n.ö teaduslikult tõestatud alus väita, et pulgakooke pole sugugi keeruline teha, siis siin lingina Nami-Nami õpetus pulgakookide tegemisest:
Teeme pulgakooke!

Aeg lõõtsa tõmmata ;)

On üks vahva leht Maitse asi, mida sattusin külastama kui otsisin kunagi kardemonisaiade retsepti. Panen siia nende kaneelilõõtsa lingi ka: 
http://maitsevseiklus.blogspot.com.ee, 

ehkki algne retsept on nende viitel pärit siit: 
http://joythebaker.com/2011/03/cinnamon-sugar-pull-apart-bread/, vahva nimega Cinnamon Sugar Pull-Apart Bread.

Nagu kirjeldavad nii esimese kui ka teise blogi tegijad, peaks selle kaneelilõõtsa näol olema tegu üüratult maitsva asjaga, ehk siis kõigil, kes nende pilte vaatavad, tuleb tohutu isu seda isegi valmistada. Proovin nüüd ise ka, ehkki piltidega ma väga ei hiilga kuna meie köögis pole nii head valgust jne. Aga mulle meeldis kuidas Joy the Baker -blogis öeldi vabanduseks isu pealeajamise kohta: I'm sorry and you're welcome and I love you.

KANEELILÕÕTS

Tainas:
0,5 dl suhkrut
0,5 tl soola
25g pärmi (või 2 tl kuivpärmi)
5,5 dl jahu
60g võid
0,6 dl piima
0,5 dl vett
2 muna
1 tl vanlilliekstrakti

Täidis (siin tegin muudatusi):
2 dl suhkrut (minul 1 dl pruuni suhkrut)
2 tl kaneeli
0,5 tl muskaati
60g võid

Tegemise keeran nüüd natuke teistpidi vastavalt sellele nagu olen ise harjunud (algset tegemist saab vaadata mainitud blogidest aga minu versioon taigna kerkivust ei muutnud).

Sulata pärm suhkru-soolaga. Soojenda piima koos võitükikestega kuni või on sulanud, lisa jahutamiseks vesi ja vanilliekstrakt. Kui vaja, lase segul jahtuda, siis klopi juurde munad. Lisa piimasegu pärmisegule ning seejärel lisa jahu, sega tainas ühtlaseks. Riputa peale veidi jahu ning jäta sooja kohta kerkima 1 tunniks ehk kuni tainas on kerkinud kahekordseks. Tainas jääb parajalt kleepuv.

Täidiseks sega kokku suhkur, kaneel ja muskaat. Mina kasutasin pruuni suhkrut ja kuna kogus 2 dl tekitas minus veidi kahtlust, otsustasin esialgu segada kokku pool täidise kogusest. Minu jaoks see õigustas ennast, sest suutsin just selle koguse tainale riputada, rohkem poleks olnud kusagile panna ning arvan, et oleks tulnud ka liiga magus. Täidise jaoks või sulatada, võib lasta ka veidi pruunistuda.

Kerkinud taignasse sõtku umbes 2 supilusikatäit jahu ja lase 5 minutit kerkida. Seejärel rulli tainas kergelt jahusel laual õhukeseks ja ristkülikukujuliseks. Pintselda tainas sulavõiga ning puista peale kaneelisegu.

Edasi soovitatakse Maitse Asi -blogis nii: lõika tainas noaga kuueks pikaks ribaks ja tõsta üksteise peale. See kuhi lõika omakorda kuueks ruuduks. Lao kuus kuhja keeksivormi nagu raamatulehed.

Kuna mul harva õnnestub täpselt nelinurkset tainaplaati rullida, lähtusin ribadeks lõikamisel pigem oma keeksivormi suurusest. Ribasid tuli vist rohkem kuid lõpuks sain ikka 6 väikest lehehunnikut. Tainas on ka parajalt veniv nii et kui ribade pikkus erineb üksteisest veidi, saab nad samapikkuseks venitada. Suuremate pikkusevahede puhul lihtsalt lõikasin liigse pikkuse riba otsast ära.

Edasi jäetakse lõõts vormis rätiku all 30-45 minutiks kerkima ja siis küpsetatakse 180 kraadi juures 30-35 minutit.

Siin on paar esimest "lehtede" portsu vormi paigutatud.

Veel neli "lehehunnikut" ootavad vormi paigutamist.

Siin on nüüd kõik lehekesed vormi surutud, pilt enne...

... ja pärast kergitamist.

... ja pärast ahjust tulekut. Võib-olla oleks vaid veidi vähem võinud ahjus olla, sest pealt sai sutsuke liiga tume. Kuid maitse poolest oli ideaalne ning kuigi kauaks teda ei näigi jaguvat... ;)

Soovitati küll 30 minutit oodata enne vormist võtmist kuid silikoonvormi puhul andis väga edukalt peaaegu kohe mõned lehekese maiustamiseks välja sikutada...

Ei soovita, kui on plaanis juba rannahooajaks valmistuda ;)!