Keeks ja sidrunivõie

Olen viimasel ajal päris palju küpsetanud, mis teadagi tingimata tervislikult ei mõju... Suurem osa eelmisest aastast läks ebasportlikult kuna aasta alguses tegin vasaku põlvega suusamäel selged sotid. Õnneks sügiseks oli põlv juba peaaegu meelest läinud ning novembrikuust alates on jälle trenniskäimine päevakavva tulnud. Seepeale hakkas põlv endast uuesti märku andma, ent mitte nii palju, et trennid jälle ära jätta...

Trennis käimine teadupärast mitte ei alanda kaalu vaid suurendab! Seoses liikumisega tekib ju suurem söögiisu. Ning lohutavam on muidugi seletus, et lihased kaaluvad rohkem kui rasv ;)

Igatahes on igasugu asju viimasel ajal tehtud. Et eilne ja tänane katsetus koosnes täiesti uutest retseptidest minu repertuaaris, mõtlesin end kokku võtta ja postitada.

Hea ettekääne oli külalise tulek (kes küll siiski lõpuks seekord ei tulnud), samuti said retsepti valikul otsustavaks 2 banaani ning kapis ootav pähklivõi, mille suhtes olen ammu kasutusplaane mõlgutanud. Minu tavapäraseks abiliseks retseptide otsimisel on muidugi Nami-Nami portaal :)

Eileõhtuseks tegemiseks valisin ahvimuffinid, siiski keeksi vormis, sest paberist muffinivorme polnud ja ei jaksanud silikoonist vormidega mässata... Pikk nimi oleks siis minu lõpptulemuse puhul banaanikeeks maapähklivõiga. Õhtul jõudsin väikese tükikese proovida ja miskipärast olulist muljet ei jäänud. Hommikul röstituna ja võiga tundus juba lubavam. Aga siiski oli nagu midagi puudu.

Mõte rändas millelegi hapukale ning otsustasin proovida sidrunivõide (lemon curd) tegemist. Kahtlustades seda, et tavaliselt saavad retsepti järgi tehtud asjad liiga magusad, panin suhkrut 150 grammi asemel u 120. Sidrunimahla, suhkru ja munade segu tuleb kuumavannil vispeldada ning alguses see vedelik küll eriti lubav välja ei näinud - kuid juba kümnekonna minuti pärast oli kõik suurepärane. Võid ma kohe sisse ei seganud, selle asemel kasutasin omakorda külmavee vanni, et segu enne veidike jahutada (aga mitte liiga palju!) ning pärast pehme või sissesegamist oli tulemus minu arvates suurepärane :)

Ja saigi sobiv duo valmis. Kuigi vanemale lapsele meeldis just ilma hapuka kreemita variant.

Igal juhul paistab, et keeksi meil väga kauaks ei jätku...

Retsept ühe koostisosaga...

Kindlasti on neid asju veel, mida vaat et ainult ühe koostisosaga teha saab.
Üks neist sai mul nüüd ära proovitud.

Kuna esimene valmisprodukt läks kohe kasutusse, ei jäänud pildistamiseks midagi alles... Võin aga öelda, et välja nägi üsnagi identselt nami-nami portaalis reklaamitule ;) Tegin siis kohe teise ka, aga pisikeste muudatustega ja juba rohkemate koostisosadega.

Juba mõnda aega on mul sügavkülma kogunenud banaane, mis on nii küpsed, et lihtsalt süüa enam ei taha. Olen neid seni ära kasutanud küpsiste ja keekside sees - tavaliselt püsivad sellised küpsetised ka palju kauem pehmed :). Juba ammu on silma jäänud banaanijäätis, mis koosnebki ainult banaanist. Selle tegemist on väga lihtsaks kiidetud - teinekord tekib siis kahtlus, et kas on ikka nii lihtne ;) Ja kui ongi, aga endal ikkagi välja ei tule, mis siis arvama peaks ;). Ei tea, miks inimesel sellised mõtted pähe tulevad...

Täna igatahes siis proovisingi. Ning kuigi esimesel korral tuli mõned korrad blenderis lusikaga sudida, et toormaterjal ikka segamisterani jõuaks, võttis jäätis väga kiiresti lubatud ilme. Ilmselt sellepärast, et banaanid olid natuke liigagi valmis (kuigi plekkideta), jäi pärast söömist suhu kergelt mõrkjas maitse.

Kui on juba ette teada, et tahaks just banaanijäätist teha, võiks banaanid ette ära koorida ja tükeldatuna sügavkülma panna. Aga ka koorimata banaanidega saab hakkama. Koorida tuleb lihtsalt noaga, sest külmunud banaanilt koor niisama ära ei tule. Tänu koorimisele läheb veidi rohkem banaani kaotsi ja näpud on ka pärast üsna külmad...

Kuna tegemine osutus nii lihtsaks ning leidsin sügavkülmast veel suure hunniku banaane, valmistasin kohe ka teise jäätise. Järgmised banaanid sattusid vist veelgi küpsemad ning seetõttu ka kuidagi kuivemad - ei tahtnud enam sugugi blenderis keerlema hakata. Lõin lõpuks käega ning lisasin natuke piima. Nagunii oli plaanis veel üks koostisosa lisada - suvisest mahlateost alles jäänud segapüree, mille olin läbi sõela surunud ja sügavkülma pannud.

Siin on siis osa minu noaga kooritud banaanitükkidest ja karbist välja koputatud "mahlapüree". Apelsinikoored on lihtsalt värviks pildile lipsanud. Püreest läks umbes pool kasutusse ja banaane oli kokku 5 tk. Nami-nami retsept soovitab sööja kohta ühe banaani. Kui aga oled banaanid koorega külmkappi lükanud, võiks neid rohkem võtta minu arvates.



Enne püree lisamist nägi jäätis välja nii:

Lapsele ei raatsinudki öelda, et esimene jäätis koosnes üksnes banaanist - muidu oleks ta ilmselt liiga kahtlustav olnud ;) Aga hoolimata väikesest mõrkjusest maitses banaanijäätis talle kenasti. Rohkem kui hilisem, püreega tuunitud variant, mis ilmselt veidi hapukam ja sellepärast pigem suurtele meeldib. Ainult banaaniga tehtud jäätisel (eriti väga küpsetega) on maitse ikkagi väga magus :), samas on ju kõik tervislik ja seda täiesti looduslikult.

Viimane pilt on segujäätisest. Igal juhul olen rahul, et sai katsetatud ning kavatsen proovida, milliseid erinevaid versioone banaanijäätise baasil veel teha saaks :)